Lubadus

(Lühijutt à laTšehhov)

Uido Truija

N.linnakese väikeses pargis, laialehelise hobukastani all pingil istusid noormees ja neiu. Tüdruku nimeks oli Liilia, ja ta oligi nagu liilia – õrn ja kaunis ja lõhnas meeldivalt. Noormees aga tutvustas ennast alati perekonnanime järgi – Kreuz, justkui polekski tal eesnime või soovides igaühele teada anda, et ta on sakslane. Tegelikult omasuguste noormeeste seltskonnas jõi ta viina nagu kõik teisedki suurvenelased – kummutas kandilise klaasiga ja võttis peoga hapukapsaid peale.
Noormees kandis heledat ülikonda, kusjuures lipsu oli ta lõdvaks lasknud ja avanud särgikaeluse. Enda kõrvale pingiservale oli ta toetanud oma jalutuskepi, selle otsa asetanud kaabu. Noormehe näol oli tegemist keskmise jõukusega väikekodanlasega, kes tegutses maaklerina linnakese ainukeses kinnisvarabüroos, mille omanikuks oli juut Moissei Moisseitš. Roosades ja helesinistes värvides õhukest suvekleiti kandev tüdruk aga töötas pangas tagasihoidliku ametniku ehk tellerina, nagu seda ametit uudsemalt nimetati.
Noormehe ja neiu käes helklesid päikeses sinised 0,33 liitrised long dringi purgid, millest nad aeg-ajalt oma armastusest tulikuumi huuli niisutasid. Äsja oli jõustunud riigikogu poolt vastu võetud seadus, mis lubas pargipingil ja tänavatel alkoholi pruukida ja nüüd polnud noortel vaja karta, et politseinik tasakesi seljatagant ligi hiilib ja käe õlale paneb.
Päike kaldus õhtusse. Valitses täielik vaikus. Suvi oli jõudnud oma rännakul teise poolde ja linnud laulmise lõpetanud. Ainult linnakese peatänavalt kostuv autode tasane surin ja trammirataste kolksumine rööbastel segas seda kaunist, otse pühalikku vaikust.
Noormees ja neiu rääkisid kirjandusest. Kreuz oli oma päritolult siiski väikevenelane, kuigi pidas ennast sakslaseks, seetõttu ei hääldanud ta jutus ettetulnud kirjaniku nime mitte Nikolai Gogol, vaid väikevenelasele omaselt – Nikola Hohol, asendades g tähed h-ga. Aga tüdrukule see meeldis, meeldis sõna hohol, sest oli ju Kreuz ka tegelikult hohol, tema armas hohol, justkui kollane päikeses helklev päevalill.
Peagi tüütas jutt kirjandusest noormehe ära, sest taoline vestlus antud olukorras, õhtusse kalduval suvepäeval neiuga pargipingil, ei olnud edasiviiv ega eesmärgipärane ehk jätkusuutlik. Kreuz asetas käe ümber neiu piha ja üritas teda suudelda, aga Liilia naeris kelmikalt, tõstis keelavalt sõrme huultele ja sõnas leebelt:
“Kannata kullake, kannata õhtuni; tule päikeseloojangul linnalähedasele aasale, heinakuhjade juurde, ma pakun sulle midagi hästi-hästi magusat!”
Lahkumisel andis tüdruk noormehele põgusa põsemusi, justkui kerge õhtuoote ja lippas kelmikalt naeratades minema.
Jõudnud koju, oma ühetoalisse korterisse, asus Kreuz tegema ettevalmistusi õhtuseks kohtamiseks. Ta süda peksles ärevalt. Kõigepealt oli tarvis garderoob ümber vahetada. Heitnud pintsaku toolileenile ja kiskunud püksid jalast, jäi ta otsekui segaduses keset tuba seisma, päevasärk seljas ja lips ees. Ta silme ees vilksatas ikka ja jälle tüdruku roosakas-sinine kuju, säravad silmad ja meelad punased huuled; kõrvus kumisesid tüdruku poolenisti sosinal lausutud sõnad:
“Tule päikeseloojangul linnalähedasele aasale, heinakuhjade juurde, ma pakun sulle midagi hästi-hästi magusat!”
Kreuz virgus, rebis lipsu eest ja heitis voodile, päevasärgi aga jättis selga. Jälle tekkis paus, erutus oli halvanud tegutsemis- ja mõtlemisvõime. Otsekui unes astus ta kapi juurde, võttis riiulilt spordipüksid ja tõmbas need jalga, sidus püksinööri kinni. Siis aga mõtles ümber, ajas püksid jalast ja haaras kapist dressid; neid hoidis üleval püksikumm ja olid jalas väga mugavad. Kreuz muigas endamisi rahulolevalt, aga ajas siis erutatult hingeldades püksid jälle maha, rebis trussikud jalast ja heitis põrandale, seejärel tõmbas dressid uuesti jalga. Nüüd oli ta valmis kohtumiseks tüdrukuga õhtusel aasal, heinakuhja juures.
Noormees kiirustas kohtumispaika. Oma töökohast, kinnisvarabüroost, möödudes märkas ta büroo omanikku Moissei Moisseitši, kes kõhutas ülemisel korral avatud aknal ja sõi päevalilleseemneid. Kui alluv oli jõudnud aknaga kohakuti, sülitas Moissei seemnekoored suust välja ja küsis ülevalt: “Lähema naistesse?“ Küsimus oli esitatud niivõrd ükskõikselt ja kiretult, et see oli pigem konstateering kui küsimus. Noormees kehitas vastuseks õlgu. Juut hõikas veel takkajärgi: “Sa vaatama ette, Kreuz, naistega olema üks igavene kreuz!” (Autori märkus – kreuz, saksa keeli rist).
Noormees jõudis linnaäärsele luhale. Päike oli loojumas, luhale vajus õrnõhuke udu ja õhus oli tunda kuivanud heina, värske sõnniku ja sooja piima lõhna. Eemal, metsaäärses vilus, askeldasid kohaliku osaühingu karjanaised ja lüpsid lehmi, seejuures naersid ja hõikusid üksteisele vallatusi ja kahemõttelisi teravmeelsusi. Paljaste jalgade otsas kalossid ja jalas linased püksid, kooserdas ümber karjanaiste, otsekui vana kõuts, tüse, suure kõhuga osaühingu juhataja ja omanik, vaesunud väikeaadlik Põrsapea, keda karjanaised kutsusid miskipärast Punaparuniks; raske oli aru saada, kas himustas ta sooja piima või karjanaisi. Värskest ädalast oma kõhud täis söönud lehmad vehkisid laisalt sabaga ja liigutasid aeglaselt mäletsedes oma lõugu.
Kreuz libistas pilgu üle aasa, otsides tüdrukut. Järsku vilksatas miski heinakuhja taga ja kadus koheselt. Noormehe süda võpatas, ta jooksis heinakuhja juurde, sooviga haarata Liilia oma kuuma embusse, aga tüdruk naeris õrritavalt ja jooksis eest ära. Jooksmine ümber heinakuhja kestis tükk aega; noormees tundis, et kirehoost jääb tal hing kinni ja lõhkevad veresooned, aga äkitselt Liilia peatus ja heitis ennast selili heinakuhjale.
Kreuz asus tüdrukut tuliselt ja kirglikult suudlema: huultele, kaelale, rinnale. Liilia naeris edvistavalt ja tõrjus leebelt, pigem siiski näiliselt: “Kreuz, ega ma sulle seda lubanud…” Äkitselt kerkis otsekui maa-alt nende ette tohutu suur kogu, mis varjutas loojuva päikese. Kogu vehkis kolmeharulise hanguga ja koheselt kostis justkui kõuekõmin väikeaadlik Põrsapea vihane hääl:
“Mida te siin teete? Minema minu maa pealt!”
Tüdruk kargas jalgele, et minema lipata, kuid pööras ennast ringi ja ulatas noormehele punase kukekommi: “Ma lubasin sulle midagi hästi-hästi magusat.” Hetke pärast kadus ta aasa piiravate põõsaste taha.
Kreuz ja väikeaadlik Põrsapea jäid teineteist vihaselt põrnitsema. Äkitselt rebis noormees Põrsapealt vigla ja virutas selle kõigest jõust väikeaadli punnis kõhtu. Põrsapea kukkus selili, viglavars püsti.

* * *

Kreuz kõndis oma toas närviliselt edasi-tagasi, tema südant läbisid kõige erinevamad tunded korraga: viha, häbi, nördimus, rahuldamata iha ning kartus ja kahetsus koletusliku teo pärast… Ta astus raamatukapi juurde, avas selle ülemise laeka ja pistis käe paberite alla – sõrmed puudutasid külma rauda. Noormees võttis püstoli kätte ja keerutas seda ebalevalt käes. See oli ühelasuline, jumal teab millise asjaarmastaja poolt ja kelle jaoks meisterdatud püstol. Ta oli selle ostnud kuskilgi vanakraami laadal, isegi ei tea milleks, mingi ebamäärase emotsiooni ajendil. Kreuz tõmbas kuke vinna ja vaatas torru – rauas pesitses padrun. Ta ei teadnud, kas padrun on terve, või asub torus lihtsalt tühi padrunikest, mille pärast lasku on keegi jätnud välja võtmata. Noormeest taoline asi praegu ei huvitanudki, ta viibis justkui transis – tähtis oli püstol kui selles olukorras emotsionaalset rahuldust pakkuv ese. Kreuz astus peegli ette, vaatles oma nägu, milles oli tal raske ära tunda iseennast, ja asetas püstoli paremale meelekohale: veidi kaugemale, siis veidi lähemale; pööras kätt ja suunas püstoli vasakusse silma, siis paremasse, seejärel pistis toruotsa ninasõõrmesse, kuid tundes ebamugavust avas suu ja torkas püstoliotsa suhu. Vajutas mängeldes päästikule: esialgu väikese sõrmega, siis keskmisega, päästik krigises veidi; vajutas nimetissõrmega – Kreuz kuulis pauku, ja koheselt oleks talle justkui mingi tömbi esemega pähe löödud; pea langes tagasi ja viimane mida ta nägi olid tema juuksed, mis rippusid lakke kleepunud luukillu küljest alla.

* * *

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s